0

Laimukampaania ja teised trollid

Ma olen oma meelest suhteliselt kindlate põhimõtetega inimene. Ja on mul ka omad poliitilised eelistused. Ei ole minagi nõus, et mõni partei teeb kõike õigesti, aga mõni on kohe päris puuse pannud.

Ma vaikselt vihjan Keskerakonnale, kelle värskeimat kampaaniat ma kohe üldse ei mõista. Kui vanasti parteid lihtsalt kiitsid ennast ja erinevaid asju lubasid, siis see, mis toimub praegu on lausa šokeeriv. Mitte, et ma üllatunud oleks.

Paratamatult see, mida kõik Savisaar oma bandega on korda saatnud , paneb mõtlema selle üle, kes siis üldse neid valib. Minu tuttavate, nii vanemate kui nooremate, seas ei ole ma leidnud ühtegi inimest, kes avalikult neid toetaks. Nägin siis erakonna reklaami, kus inimesed Ansipi üle kurtsid. Selle tulemusel tekkiski mul arusaam, et nende valijad on ehk need, kes ise otsustada ei oska.

Muideks, tahtsin ära mainida, et Keskerakonna arusaamade järgi on Ansip kõikvõimas. Mees, kes kirjutatakse ajalukku, kui inimesena, kes on ainuisikuliselt süüdi ülemaailmses majanduskriisis ja ilmselt ka kõikides muudes hädades.

Ma ei julgeks väita, et ma ka kõige suurem Reformierakonna toetaja olen, aga kindlasti on see partei mulle palju vastuvõetavam.

Kaari
0

Andrus Kivirähk

Seoses kooliprojektiga tuli mul uurida Andrus Kivirähki töid ja tegemisi. Nimi on ju kõigile teada, aga vot raamatut polnud kunagi kättevõtnud.

Uurimust tehes tuli aga välja, et tema loominguga olin ma ju ka enne kokku puutunud. Lastekirjanduses on ka Kivirähk tubli tegija. Ja avastasingi, et raamat "Kaelkirjak" ja näidned "Vapper keefir", mida olin näiteringiga etendanud, on tema poolt kirjutatud.

Võtsin kätte ka tema kurikuulsa "Rehepapi" ja mulle meeldis. Seda on kirjeldatud kui eesti rahva portree ja pean minagi sellega vist nõustuma. Teos on toredalt naljakas, aga arutleb teemade üle, mis tahavad mõtlemist ja millega me peaksime tegelma. Igatahes soovitan lugeda. Kivirähki lihtsus teeb lugemisie mõnusaks.

Kivirähk on vist siiski näitekirjanik. Leidsin Postimehest ütluse: „Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda.”

Käisin tema värskeimat etendust "Vombat" vaatamas. Isiklikult mulle küll sobis tema huumor ja ka teemakäsitlus. Nalja sai palju ja sisu ka, et sain sellest mitmeleheküljelise retsensiooni kirjutada. Seda ma siiski hetkel taaselustama ei hakka, lihtsalt soovitan lavastust vaadata.

Üldse on Kivirähk selline muhe kuju, keda on lõbus kuulata. Meeldivad mulle ka tema poliitilised seisukohad: nii mõnigi artikkel rahvaesindajate kohta on väga täpne. Eelkõige on meele pärane on tema oskus teha asjade üle, mis talle ei meeldi nalja, selle asemel, et kedagi sõimama hakata.

Juhib ta ju ka veel teisipäeviti Raadio 2 kell 20.00 saadet "Rahva Oma Kaitse". Seal arutavad nad koos Mart Juurega nädalasündmusi. Saated, mida ma olen kuulanud tiirlevad küll kergemate ja meelelahutuslike teemade ümber, aga võib olla ongi targem argipäeva õhtul rahustuseks nendest teemadest kuulata.

Ja nii ongi juhtunud, et Andrus Kivirähk on mulle väga sümpaatseks kujuks muutunud.

Kaari
0

Oh kooliaeg, oh kooliaeg ...

... millal sina ükskord ära lõpped? Ei, mul pole koolis käimise vastu absoluutselt mitte midagi, aga need viimased tiksumised tüütavad ära. Oleks kõik ära tehtud, asjad korras, võiks puhata ju.

Kuna ma käin lõpuklassis, siis sellega kaasnevad ka eksamid. Tegemist on põhikooli lõpueksamitega ning ausalt öeldes ega ma neid eriti ei karda.

Mis mulle ei meeldi, on see periood enne eksameid. Aasta otsa koolis käidus. Ega enam ei anna midagi selgeks teha. Ja kuna need on ka koostatud nii, et kogu Eesti nendega hakkama peab saama, siis peaks mina need ikka sooritada suutma.

Vähemalt üks asi on kaelast ära: keskkooli sisse saamine. See vähemalt kuu aega kindel olnud.

Kaari
0

Rattaga asju ajama


See, et inimesed oma sõitmised rattaga ära teeksid on üks ütlemata ilus ja tore mõte. Ja ise olen ka tahtnud sellest osa võtta, aga kuidagi pole missiooniga peale hakanud. Tahaks küll.

Kuna meil siin, Tallinnas, see ühistransport on nii nagu ta on, oleks ju rattaga sõitmine hea alternatiiv. Ei ela sul keegi seljas ja kirpe ka ei saa. Lube ka pole, aga auto niikuinii kahjustab oma oksiididega keskkonda.

Mind takistab aga see, et liiklus on nii ohtlik. Kui ma oma koolitee saakski kenasti mööda ettenähtud radu ära sõita, siis tekib jälle probleem, et kuhu see ratas ometi panna. Peabki vinnama rauakolakat mööda treppe, sest õue ju ei jäta. Meil majanduskriis ju, äkki keegi paneb pihta.

Aga ma teen iseendale lubaduse, et lähemal ajal, näiteks teisipäeval, ma proovin selle ära. Ma prooviv, tõesti proovin.

Eeskuju annab algatus Eesti Rattarikkaks: http://www.rattarikkaks.ee/index.php
Kaari
0

Öko ja mitte öko.


Mulle on viimasel ajal selline looduslik värk meeldima hakanud. On tervislik ja äkki mõjub kuidagi hästi. Kindlasti mõjub. Niisiis söön ma palju mett ja vahetasin isegi puhastusvahendid välja. Ja taimetoit tundub ka selline tore asi olema.

Ega ma päris taimetoitlane pole, lihtsalt enamus söödavast koosneb sellest. Asi pole selles, et ma tahaks jube tervislikult elada, aga seda sorti kõhutäide on nagu meeldivam.

Noo mesi on ju väga kasulik ja seda ma armastan. Hoolega ikka. Esiteks on see väga hea maitsega ja väga magus ehk siis pole tarvis suurel hulgalt kommi ära süüa, et oma isu ära rahuldada. Ehk mõjub vormile hästi.

Nüüd jõudsin ma loodusliku puhastusvahendi juurde. Selle, millega saab keraamilisi pindu puhastada. Vaat sellega tegutsedes ei pea gaasimaski pähe panema kartuses, et midagi mürgist sisse hingab. See lõhnab niisama hästi ja mis peamine: palju efektiivsem, kui see jama, mida tavaliselt poest saab osta.

Ja tulebki välja, et öko on hea. Ja elu on kohe palju ilusam.
Kaari