Igapäevasest

Noo, ma postitan siia austusest minu ainsa ja ustava blogilugeja Maia auks. Minu viimane postitus oli tõepoolest juulis, aga ega midagi suurt pole minu elus toimunud.

Kui nüüd lähtuda kronoloogilisest järjestusest, siis kunagi ammu ammu augusti alguses olid Püünsi ja Viimsi tantsulaagrid. Need toimusid seoses Noorte tansijate suvelaagriga, mis kulmineerus etendusega "Malviina päevik". Oli tore.

Siis hakkas kool, enam polnud rebane ja üheteistkümnes klass elab täiest jõus oma tavapärases rütmis. Kõik on ilus, aga jumala eest, ma ei salli ei kirjandust ega eesti keelt.

Aga mida ma siis oma sallimatuses peale hakkan? Selleks käisingi ma eile TTÜs lahtiste uste päeval, et kaeda, millega siis ka ülikoolirahvas tegeleb. Palju targemaks ma ei saanud. Ma nüüd tean, et ma ei lähe tekstiiliteadust vms õppima ja energeetika on kah selline kahtlane värk, sest ma kardan, et mu närvid ei pea tõenäoliselt sellele vastu. Kõrgepinge pole sõber.

Aga seda mida ma näha tahtsin, seda ei näinud, aga eks siis kevadel jälle. Aega ju on.

Kaari