Juustu-tomatimuffinid

Tegin eile muffineid, veidi teistsuguseid kui harilikult. Täitsa head tulid, aga sobib neile, kes sinihallitusjuustu armastavad. Mina olen raudselt üks neist.

Tegelikult on juust üks ülemõistuse hea asi. Soovitan teistelgi mõnikord juustuletti hoolsamalt jälgida, kui ainult leibjuustu kättesaamiseks. Parmesani juust on niisama ampsamiseks väga hea.

Aga retsept:

2 dl Maitsestamata jogurt või hapukoort
3 tk Muna
3 tl Küpsetuspulber
5 dl Jahu
75 g Sinihallitusjuust
1 dl päikesekuivatatud tomatid
ürte ja muid rohelisi maitsetaimi

Maitsestamata jogurt ja muna vahustada. Sega omavahel kuivained ja lisa tomatid, juust ning maitseained. Sega kogu kempel kokku.

Kaari

Minu Eesti

Sain jõuludeks raamatu: "Minu Eesti". Uskumatult tore lugu, mis räägib ameerika mehest, kes armub eestlannase ja tuleb Eestisse elama. Milline tundub eestlane välismaalase pilgu läbi.

Kogu jutt tundub nii armas ja siiras. Oeh! ja kui romantiline! :D Raamatus on palju kirjeldatud inimeste eraelu ja kuidas saab erirahvustest inimesed suhtes hakkama.

Kuidas autor Justin Petrone elas üle soolase tatrapudru ja verest tehtud vorsti söömist. Süldini polnud ta veel jõudnud. Tema kogemus hilinemist mitte aktsepteerivate eestlastega. Noo on ikka tüütu küll, kui inimesed ennast õigeks ajaks kohale ei vea.

Aga ma soovitan kõigile. Igav ei hakka.

Kaari

Oh aastalõpp

Pole ilmatult kaua kirjutanud. Märkamatult on saabunud jõulud, mis ka peagi läbi saavad ja uus aasta juba ründabki.

Ma ei oska jõulude kohta midagi öelda. On ju ilus aeg, kõik näitavad hoolivust ülesse, aga samas on kogu seda kommertsistunud pahna nii palju. Aga sellele probleemilegi on majanduslangus kaasa aidanud. Ehk see aasta polnud jõuludel ju väga vigagi.

Kingitustest nii palju, et tegelikult, ei pea alati ju midagi kinkima. Mina näiteks ei tahtnud midagi saada. Sain ikka, aga see oli selline armas, südamest tulev padin (või siis mõni tore raamatuke, mille ma sain ööpäevaga läbi).

Palju päikest ja lund.

Kaari

R2 ja Anu Välba

Oh, küll on tore ja elu on ikka ilus. Käisime siis kambjalastega eile oma Raadio 2 malevamängu auhinda kätte saamas. Käisime siis tele- ja raadiomajas, räägiti meiega seal. Täitsa tore oli.

Telemajas näidati meile erinevaid stuudioid, muideks "Terevisiooni" stuudio on imepisike. Külastasime ka Anu Välbat ja Mark Reikoppi ... Siis rändasime raadiomajas ringi ja kuulasime R2 "Silmad lahti" saatejuhte. Ott ehk Busta lasi meile sooviloo kah.

Oli selle raadioga, kuidas oli, aga Monikat (komandör) oli täitsa tore väisata. Sõime seal meie traditsioonilist küpsisetorti ja vahetasime muljeid.

R2 tegi meile kinopiletid kah välja, saatsid meid koos teiste vipidega "Zombielandi" vaatama. Ma veetsin selle mööda kõrvu kinni hoides ... ma tahaks teada, kes läheb seda vabatahtlikult vaatama. Ei soovita igatahes.

Aga elu läheb edasi, päikest.

Kaari

Tantsusamm

Niisiis ... suvel sai käidud malevas ja mitte tavalises malevas, vaid rahvatantsumalevas Kambjas. Tutvusin uute inimestega ja sain tantsupisiku külge.

Malevlased, kellega sõbrunesin, on minu jaoks nii üüratult kalliks saanud, et tundub müstiline, et kord ma neid veel ei teadnud. Osadega käin ma nüüd koos tantsimas.

Kogenud rahvatantsijate eeskujul läksin nendega ühte tantsuandsamblisse, kus ma siis oskuslike inimeste käte all õpin tantsima. Praeguseks hetkeks on olnud ainult üks trenn, aga neid saab meil tihedalt olema ja kohe kaks tundi järjest.

Ootan südamest järgmist trenni ...

Kaari

Laulupidu

Laulupidu on eestlaste jaoks üks tähtsamaid sündmusi, vähemalt minu arvates. See on ütlemata tore, et inimesed üle paari aasta kogunevad ja taas ennast ühtseks laulavad. Nagu kirjanikuonu Kivirähk ütles, on laul meie peamine relv ja laulupidu nagu reservväe õppus.

Mina olen laulnud kolmel laulupeol, tänavu seda kahjuks ei tee. Aga niisama ringi kondama lähen küll. Väisan ka esimest korda elus tantsupidu. Olen mõelnud, et võiks nüüd siis rahvatantsuga tegeleda, aga pole sobivat kohta leidnud. Algklassides sai ju ometi tehtud.

Ma loodan südamest, et inimesed võtavad aega ja tulevad aasta vägevaimale peole. Sellest vidavad ometi ju kõik.

Kaari

Põhiharidus

Noo nii! Mul on olemas põhiharidus ehk ma võin lugeda ennast haritud inimeseks. Võib olla. Ma ei ütleks, et sellest midagi väga muutuks, keskkooli lähen ja see ongi kõik.

Aktus oli tore, piisavalt lühike, et ära kannatada. Uksest jalutasin sisse Jasperiga ja aktuse ajal vadistas Kristian mulle oma tähelepanekuid. Ei saa kurta, lõbus on olnud.

Üks väga tore sündmus oli klassi lõpupidu. Meie klassi erineb teistest nii totaalselt: kes ikka mängivad kell üks öösel Ukakat või lasevad kile peal liugu. Ja seda kõike kainelt.

Kurb on, et klass lahku läheb. Nad on mulle hinge pugenud ning ma jään seda kooslust igatsema.

Kaari

Laimukampaania ja teised trollid

Ma olen oma meelest suhteliselt kindlate põhimõtetega inimene. Ja on mul ka omad poliitilised eelistused. Ei ole minagi nõus, et mõni partei teeb kõike õigesti, aga mõni on kohe päris puuse pannud.

Ma vaikselt vihjan Keskerakonnale, kelle värskeimat kampaaniat ma kohe üldse ei mõista. Kui vanasti parteid lihtsalt kiitsid ennast ja erinevaid asju lubasid, siis see, mis toimub praegu on lausa šokeeriv. Mitte, et ma üllatunud oleks.

Paratamatult see, mida kõik Savisaar oma bandega on korda saatnud , paneb mõtlema selle üle, kes siis üldse neid valib. Minu tuttavate, nii vanemate kui nooremate, seas ei ole ma leidnud ühtegi inimest, kes avalikult neid toetaks. Nägin siis erakonna reklaami, kus inimesed Ansipi üle kurtsid. Selle tulemusel tekkiski mul arusaam, et nende valijad on ehk need, kes ise otsustada ei oska.

Muideks, tahtsin ära mainida, et Keskerakonna arusaamade järgi on Ansip kõikvõimas. Mees, kes kirjutatakse ajalukku, kui inimesena, kes on ainuisikuliselt süüdi ülemaailmses majanduskriisis ja ilmselt ka kõikides muudes hädades.

Ma ei julgeks väita, et ma ka kõige suurem Reformierakonna toetaja olen, aga kindlasti on see partei mulle palju vastuvõetavam.

Kaari

Andrus Kivirähk

Seoses kooliprojektiga tuli mul uurida Andrus Kivirähki töid ja tegemisi. Nimi on ju kõigile teada, aga vot raamatut polnud kunagi kättevõtnud.

Uurimust tehes tuli aga välja, et tema loominguga olin ma ju ka enne kokku puutunud. Lastekirjanduses on ka Kivirähk tubli tegija. Ja avastasingi, et raamat "Kaelkirjak" ja näidned "Vapper keefir", mida olin näiteringiga etendanud, on tema poolt kirjutatud.

Võtsin kätte ka tema kurikuulsa "Rehepapi" ja mulle meeldis. Seda on kirjeldatud kui eesti rahva portree ja pean minagi sellega vist nõustuma. Teos on toredalt naljakas, aga arutleb teemade üle, mis tahavad mõtlemist ja millega me peaksime tegelma. Igatahes soovitan lugeda. Kivirähki lihtsus teeb lugemisie mõnusaks.

Kivirähk on vist siiski näitekirjanik. Leidsin Postimehest ütluse: „Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda.”

Käisin tema värskeimat etendust "Vombat" vaatamas. Isiklikult mulle küll sobis tema huumor ja ka teemakäsitlus. Nalja sai palju ja sisu ka, et sain sellest mitmeleheküljelise retsensiooni kirjutada. Seda ma siiski hetkel taaselustama ei hakka, lihtsalt soovitan lavastust vaadata.

Üldse on Kivirähk selline muhe kuju, keda on lõbus kuulata. Meeldivad mulle ka tema poliitilised seisukohad: nii mõnigi artikkel rahvaesindajate kohta on väga täpne. Eelkõige on meele pärane on tema oskus teha asjade üle, mis talle ei meeldi nalja, selle asemel, et kedagi sõimama hakata.

Juhib ta ju ka veel teisipäeviti Raadio 2 kell 20.00 saadet "Rahva Oma Kaitse". Seal arutavad nad koos Mart Juurega nädalasündmusi. Saated, mida ma olen kuulanud tiirlevad küll kergemate ja meelelahutuslike teemade ümber, aga võib olla ongi targem argipäeva õhtul rahustuseks nendest teemadest kuulata.

Ja nii ongi juhtunud, et Andrus Kivirähk on mulle väga sümpaatseks kujuks muutunud.

Kaari

Oh kooliaeg, oh kooliaeg ...

... millal sina ükskord ära lõpped? Ei, mul pole koolis käimise vastu absoluutselt mitte midagi, aga need viimased tiksumised tüütavad ära. Oleks kõik ära tehtud, asjad korras, võiks puhata ju.

Kuna ma käin lõpuklassis, siis sellega kaasnevad ka eksamid. Tegemist on põhikooli lõpueksamitega ning ausalt öeldes ega ma neid eriti ei karda.

Mis mulle ei meeldi, on see periood enne eksameid. Aasta otsa koolis käidus. Ega enam ei anna midagi selgeks teha. Ja kuna need on ka koostatud nii, et kogu Eesti nendega hakkama peab saama, siis peaks mina need ikka sooritada suutma.

Vähemalt üks asi on kaelast ära: keskkooli sisse saamine. See vähemalt kuu aega kindel olnud.

Kaari

Rattaga asju ajama

See, et inimesed oma sõitmised rattaga ära teeksid on üks ütlemata ilus ja tore mõte. Ja ise olen ka tahtnud sellest osa võtta, aga kuidagi pole missiooniga peale hakanud. Tahaks küll.

Kuna meil siin, Tallinnas, see ühistransport on nii nagu ta on, oleks ju rattaga sõitmine hea alternatiiv. Ei ela sul keegi seljas ja kirpe ka ei saa. Lube ka pole, aga auto niikuinii kahjustab oma oksiididega keskkonda.

Mind takistab aga see, et liiklus on nii ohtlik. Kui ma oma koolitee saakski kenasti mööda ettenähtud radu ära sõita, siis tekib jälle probleem, et kuhu see ratas ometi panna. Peabki vinnama rauakolakat mööda treppe, sest õue ju ei jäta. Meil majanduskriis ju, äkki keegi paneb pihta.

Aga ma teen iseendale lubaduse, et lähemal ajal, näiteks teisipäeval, ma proovin selle ära. Ma prooviv, tõesti proovin.

Eeskuju annab algatus Eesti Rattarikkaks: http://www.rattarikkaks.ee/index.php

Kaari

Öko ja mitte öko.

Mulle on viimasel ajal selline looduslik värk meeldima hakanud. On tervislik ja äkki mõjub kuidagi hästi. Kindlasti mõjub. Niisiis söön ma palju mett ja vahetasin isegi puhastusvahendid välja. Ja taimetoit tundub ka selline tore asi olema.

Ega ma päris taimetoitlane pole, lihtsalt enamus söödavast koosneb sellest. Asi pole selles, et ma tahaks jube tervislikult elada, aga seda sorti kõhutäide on nagu meeldivam.

Noo mesi on ju väga kasulik ja seda ma armastan. Hoolega ikka. Esiteks on see väga hea maitsega ja väga magus ehk siis pole tarvis suurel hulgalt kommi ära süüa, et oma isu ära rahuldada. Ehk mõjub vormile hästi.

Nüüd jõudsin ma loodusliku puhastusvahendi juurde. Selle, millega saab keraamilisi pindu puhastada. Vaat sellega tegutsedes ei pea gaasimaski pähe panema kartuses, et midagi mürgist sisse hingab. See lõhnab niisama hästi ja mis peamine: palju efektiivsem, kui see jama, mida tavaliselt poest saab osta.

Ja tulebki välja, et öko on hea. Ja elu on kohe palju ilusam.

Kaari

Tere minu poolt.

Terekest siis ka. Ma mõtlesin, et ma ka proovin siis blogida. Mõtlesin, et kõik teised ju teevad, miks mina siis ei või. Iseasi on see, kas keegi loeb ka seda, aga mis seal ikka, peaasi, et kirjutada saaks.

Ega ma eriline kirjanik pole, lihtsalt mõtlesin, et tore oleks ju vahetevahel oma mõtted ülesse kirjutada. Muidu unustan ära ja siis ei saagi pärast lugeda ja meenutada, et mida kõike ma kunagi mõelnud olen.

Ja näe, kui palju mõeldud sai. Aga ega midagi muud mul sellel teematul teemal öelda pole. Eks ma siis proovin.

Kaari