Andrus Kivirähk

Seoses kooliprojektiga tuli mul uurida Andrus Kivirähki töid ja tegemisi. Nimi on ju kõigile teada, aga vot raamatut polnud kunagi kättevõtnud.

Uurimust tehes tuli aga välja, et tema loominguga olin ma ju ka enne kokku puutunud. Lastekirjanduses on ka Kivirähk tubli tegija. Ja avastasingi, et raamat "Kaelkirjak" ja näidned "Vapper keefir", mida olin näiteringiga etendanud, on tema poolt kirjutatud.

Võtsin kätte ka tema kurikuulsa "Rehepapi" ja mulle meeldis. Seda on kirjeldatud kui eesti rahva portree ja pean minagi sellega vist nõustuma. Teos on toredalt naljakas, aga arutleb teemade üle, mis tahavad mõtlemist ja millega me peaksime tegelma. Igatahes soovitan lugeda. Kivirähki lihtsus teeb lugemisie mõnusaks.

Kivirähk on vist siiski näitekirjanik. Leidsin Postimehest ütluse: „Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda.”

Käisin tema värskeimat etendust "Vombat" vaatamas. Isiklikult mulle küll sobis tema huumor ja ka teemakäsitlus. Nalja sai palju ja sisu ka, et sain sellest mitmeleheküljelise retsensiooni kirjutada. Seda ma siiski hetkel taaselustama ei hakka, lihtsalt soovitan lavastust vaadata.

Üldse on Kivirähk selline muhe kuju, keda on lõbus kuulata. Meeldivad mulle ka tema poliitilised seisukohad: nii mõnigi artikkel rahvaesindajate kohta on väga täpne. Eelkõige on meele pärane on tema oskus teha asjade üle, mis talle ei meeldi nalja, selle asemel, et kedagi sõimama hakata.

Juhib ta ju ka veel teisipäeviti Raadio 2 kell 20.00 saadet "Rahva Oma Kaitse". Seal arutavad nad koos Mart Juurega nädalasündmusi. Saated, mida ma olen kuulanud tiirlevad küll kergemate ja meelelahutuslike teemade ümber, aga võib olla ongi targem argipäeva õhtul rahustuseks nendest teemadest kuulata.

Ja nii ongi juhtunud, et Andrus Kivirähk on mulle väga sümpaatseks kujuks muutunud.

Kaari